The Centre for Advanced Research on Integrity, Rights and Inclusion of the Child (CIRIC) on teaduskeskus, mis koondab erinevaid teadus- ja arendusalgatusi, keskendudes laste ja perede heaolu edendamisele lastekaitsesüsteemis. Teaduskeskus arenes 2016. aastal algatatud Tallinna Ülikooli laste ja perede uurimisrühmast (vt siit) ning hilisemast koostööst Tallinna Ülikooli (prof. Karmen Toros) ja Oslo Metropolitan University (vanemteadur Asgeir Falch-Eriksen) vahel. Koostöö alguseks võib pidada prof. Torose personaalse uurimistoetuse stardigrandi PSG305 “Effective participatory discourse: Experiences of participants’ engagement in the context of child protection assessment practices/Tõhus osalusdiskursus: osalejate kogemused kaasatusest lastekaitse hindamiste praktikates” (EPECA, 2019-2022) raames ühiste teadusartiklite ning uute projektide kirjutamist. EPECA fookuses on rakendusuuring osaluse ja kaasamise diskursustest lastekaitsetöö hindamisprotsessis, põhiküsimuseks on välja selgitada teenusekasutaja (pere, sh laps) tõhusad kaasamist toetavad tegurid. Projekti rahastus: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur. Rohkem teavet saab siit.

CIRIC esimeseks ühisprojektiks on “Competent Child Protection Worker: Enhancing Child’s Right for the Participation in Child Protection Assessment” (COMPENCA, 2020-2021). Kaheaastase projekti jooksul koostatakse kogumik sotsiaaltöö üliõpilastele ja praktikutele fookusega lapse osalusõigus lastekaitse hindamisprotsessis. Projekti rahastus: Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi perioodi 2014-2021 toetustest rahastatav Balti teaduskoostöö programm. Rohkem teavet saab siit.

CIRIC koosneb teadlastest ja üliõpilastest (vt teemasilti ‘People’ siit). Ilmunud on mitmed kõrgetasemelised publikatsioonid (ETIS kategooria 1.1, vt täpsemalt siit), samuti artiklid eesti keeles ajakirjas Sotsiaaltöö:

Toros, K., & Falch-Eriksen, A. (2020). Lastekaitsetöö COVID-19 pandeemia ajal: Eesti lastekaitsetöötajate väljakutsed laste ja perede toetamisel. Sotsiaaltöö [ilmumisel]. Seotud projektiga: PSG305 “Effective participatory discourse: Experiences of participants’ engagement in the context of child protection assessment practices” (2019-2022), rahastus: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.

Sisukokkuvõte: COVID-19 pandeemia mõjud on globaalsed, seda nii ühiskonna arenguid kui ka inimeste heaolu langust silmas pidades (De Sousa et al., 2020). Abivajavad lapsed ja pered ei ole jäänud pandeemiast puutumata, suurendades haavatavuse riski nende füüsilisele ja vaimsele heaolule (Kelly & Hansel, 2020), mille mõjud võivad kesta pikaajaliselt (The Alliance for Child Protection in Humanitarian Action, 2019a). Fegert ja Schulze (2020) rõhutavad, et lastekaitse roll pandeemia ajal abivajavate perede toetamisel on määrava ähtsusega. Selliste kriiside ajal, mida pandeemia kahtlemata on, seisavad riigid silmitsi suurte väljakutsetega – inimesed, kes enne kriisi vajasid abi ja toetust, vajavad seda kriisi ajal jätkuvalt edasi ning suure tõenäosusega võib abivajajate arv kasvada. Seega on lastekaitsetöötajatel kui eesliinitöötajatel siinkohal võtmeroll laste ja perede abivajaduse väljaselgitamisel ning nende toetamisel. Käesolev artikkel annab ülevaate Eesti lastekaitsetöötajate seas eriolukorra ajal (märts-aprill 2020) läbiviidud uuringust selgitamaks välja nende kogemusi lastekaistetööst pandeemia/eriolukorra ajal, täpsemalt seda, milline on lastekaitsetöö ja millised on väljakutsed lastekaitsetöös pandeemia ajal.

Lauri, K., Toros, K., & Lehtme, R. (2020). Lapse hääl lastekaitsetöös –laste osalemiskogemused. Sotsiaaltöö, 2, 79−85. Seotud projektiga: TRU18168 “Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus” (2019), rahastus: Sotsiaalministeerium.

Sisukokkuvõte: Eestis ja rahvusvaheliselt rõhutatakse üha enam lapse kaasamise olulisust, seda nii lapse huvide väljaselgitamisel ja heaolu hindamisel kui last puudutavate otsuste tegemisel. Bessell and Gal (2009) rõhutavad siinkohal nägemust lapsest kui autonoomset inimõiguste kandjat, mitte ainuüksi kui haavatavat sihtgruppi, kes vajab kaitset ja tuge. Ühtlasi toovad nad siinkohal välja partnerluspõhimõtte ehk tegevuste planeerimine koos lapsega, mitte lapse eest. Seda põhimõtet toetavad ka laste ja perede heaolu edendamise strateegiad Eestis; nt viidatakse Laste ja perede arengukavas 2012-2020 (Sotsiaalministeerium, 2011), et oluliseks lapse õiguseks on osaleda ühiskonnaelus ning rääkida kaasa tema elu puudutavates küsimustes. Teisalt sätestab lastekaitseseadus (2014) lapse ja pere kaasamise ja lapse arvamuse küsimise ning sellega arvestamise kohustuse ehk osaluse hindamisprotsessis. Kuivõrd laste vaatenurka osalusest abivajaduse hindamisprotsessis on Eestis vähe uuritud, oli oluline uurida ja paremini mõista laste kogemusi selles protsessis, et tagada tema parim huvi. Artikkel toob kuuldavale laste hääled antud teemal Harjumaal, kus Statistikaameti andmetel elab 47,5% kogu Eesti lastest.

Toros, K. (2019). Lapse õigus osaleda abivajaduse hindamises: kuidas lastekaitsetöötajad seda tõlgendavad? Sotsiaaltöö, 3, 27−31. Seotud projektiga: TRU16054 “Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate refleksioone kliendi kaasamisest” (2016), rahastus: Sotsiaalministeerium.

Sisukokkuvõte: Laste kaasamine ja nende õigus osaleda lastekaitseasutuste töös on kogu maailmas üha enam kõneainet pakkuv teema. Heimer, Näsman ja Palme (2018) rõhutavad, et ÜRO lapse õiguste konventsioon näeb last asjatundliku toimijana, kel on omad õigused. Uurimistulemuste põhjal on leitud, et lapse osalemine lastekaitse toimingutes, kui see on otstarbekalt korraldatud, võib avaldada soodsat mõju tema heaks tehtava töö tulemustele (Bouma et al., 2018; Sæbjørnsen & Willumsen, 2017). Siiski on lapse hääl tema olukorra hindamisel ja otsuste tegemisel vaevu kuuldav (Cameron & Freymond, 2015; Munford & Sanders. 2016). Lapse osalemise üle otsustavad täiskasvanud (Young et al., 2014), seetõttu on lastekaitsetöötajatel lapsele hääle andmisel oluline roll. Veelgi enam, Coyne ja Harder (2011) rõhutavad, et lapsed vajavad võimalust õppida, mida tähendab osalemine otsuste tegemises. Artikkel vahendab Harjumaa lastekaitsetöötajate kogemusi ja arvamusi seoses laste osalemisega abivajaduse hindamisel.

Projektidega seonduv, sh ilmunud publikatsioonid, lühikokkuvõtted uurimistulemustest eesti keeles riputatakse siia üles jooksvalt.

Kui on soov lugeda artiklite täistekste, palun kontakteeruda ja anda sellest teada e-postil:

ciric@tlu.ee