The Centre for Advanced Research on Integrity, Rights and Inclusion of the Child (CIRIC) on teaduskeskus, mis koondab erinevaid teadus- ja arendusalgatusi, keskendudes laste ja perede heaolu edendamisele lastekaitsesüsteemis.

Teaduskeskus arenes 2016. aastal algatatud Tallinna Ülikooli laste ja perede uurimisrühmast (vt siit) ning hilisemast koostööst Tallinna Ülikooli (prof. Karmen Toros) ja Oslo Metropolitan University (vanemteadur Asgeir Falch-Eriksen) vahel. Koostöö alguseks võib pidada prof. Torose personaalse uurimistoetuse stardigrandi PSG305 “Effective participatory discourse: Experiences of participants’ engagement in the context of child protection assessment practices/Tõhus osalusdiskursus: osalejate kogemused kaasatusest lastekaitse hindamiste praktikates” (EPECA, 2019-2023) raames ühiste teadusartiklite ning uute projektide kirjutamist. EPECA fookuses on rakendusuuring osaluse ja kaasamise diskursustest lastekaitsetöö hindamisprotsessis, põhiküsimuseks on välja selgitada teenusekasutaja (pere, sh laps) tõhusad kaasamist toetavad tegurid. Projekti rahastus: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur. Rohkem teavet saab siit.

CIRIC lähtub oma tegevustes laste turvalisuse standardist, mida saab lugeda siit.

CIRIC esimeseks ühisprojektiks on “Competent Child Protection Worker: Enhancing Child’s Right for the Participation in Child Protection Assessment” (COMPENCA, 2020-2023). Kaheaastase projekti jooksul koostatakse kogumik sotsiaaltöö üliõpilastele ja praktikutele fookusega lapse osalusõigusele lastekaitse hindamisprotsessis. Projekti rahastus: Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi perioodi 2014-2021 toetustest rahastatav Balti teaduskoostöö programm. Rohkem teavet saab siit. Projekti kokkuvõtet eesti keeles HARNO kodulehel saab lugeda siit.

CIRIC koosneb teadlastest ja üliõpilastest (vt teemasilti ‘People’ siit), kellega koostöös on ilmunud mitmed kõrgetasemelised publikatsioonid (ETIS kategooria 1.1, vt täpsemalt siit), samuti artiklid Sotsiaaltöö ajakirjas:

Toros, K. (2022). Kuidas mõista lapse osalusõigust lastekaitsetöös? Raamat „Lastekaitsetöö ja lapse osalusõigus“. Sotsiaaltöö, 11.10.2022 (vt siit). Seotud projektidega: PSG305 “Effective participatory discourse: Experiences of participants’ engagement in the context of child protection assessment practices” (2019-2022, rahastus: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur) ja “Competent child protection worker: Enhancing child’s right for the participation in child protection assessment” (2020-2023, rahastus: EEA and Norway Grants 2014–2021). Avatud ligipääs raamatule on SIIN

Sisukokkuvõte: Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi CIRIC uurimisrühma ja Oslo Metropolitani Ülikooli koostöös valminud raamatu keskmes on lapse osalusõigus, täpsemalt lapse õiguste konventsiooni artikkel 12. Artikkel 12 on selle raamatu jaoks valitud kolmel põhjusel. Esiteks on selles sätestatud õigus, mis tuleb tagada, et otsused tehakse lapse parimates huvides. Lapse parim huvi peaks olema iga otsuse esmane kaalutlus. Teiseks nõuab artikkel 12 lapse õiguste kompleksset rakendamist lastekaitse tegevuse kaudu, mistõttu on oluline mõista, kuidas see lastekaitsetöös toimib. Siinkohal püütakse raamatus selgitada, kuidas lastekaitsetöös tuleb alati põhjendada artikli 12 rakendamist, olenemata sellest, millises kontekstis tegevus toimub. Kolmas ja natuke üldisem põhjus on see, et lastekaitsetöös ei tohi lapse õigusi järgimata jätta. Artikkel 12 on õigus, mis kuulub igale lapsele. Lastekaitse juhtumikorralduses ei ole ühtegi valdkonda, kus lapsel ei ole õigust oma arvamust avaldada. Lapsele tuleb anda võimalus arvamust avaldada või tuleb põhjendada, mis õigustab lapse ärakuulamata jätmist õigustest lähtudes. Raamatu eesmärk on ühelt poolt paremini mõtestada lapse osalust, teiselt poolt aga julgustada praktikuid leidma tõhusaid viise lapse aktiivseks osaluseks. Tuginedes artiklile 12, arutletakse raamatus selle üle, kuidas edendada lastekaitsetööd inimõiguste vaatenurgast lähtuvalt.

Toros, K., & Falch-Eriksen, A. (2020). Lastekaitsetöö COVID-19 pandeemia ajal: Eesti lastekaitsetöötajate väljakutsed laste ja perede toetamisel. Sotsiaaltöö, 3, 82−87. Seotud projektiga: PSG305 “Effective participatory discourse: Experiences of participants’ engagement in the context of child protection assessment practices” (2019-2023), rahastus: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur.

Sisukokkuvõte: COVID-19 pandeemia mõjud on globaalsed, seda nii ühiskonna arenguid kui ka inimeste heaolu langust silmas pidades (De Sousa et al., 2020). Abivajavad lapsed ja pered ei ole jäänud pandeemiast puutumata, suurendades haavatavuse riski nende füüsilisele ja vaimsele heaolule (Kelly & Hansel, 2020), mille mõjud võivad kesta pikaajaliselt (The Alliance for Child Protection in Humanitarian Action, 2019a). Fegert ja Schulze (2020) rõhutavad, et lastekaitse roll pandeemia ajal abivajavate perede toetamisel on määrava ähtsusega. Selliste kriiside ajal, mida pandeemia kahtlemata on, seisavad riigid silmitsi suurte väljakutsetega – inimesed, kes enne kriisi vajasid abi ja toetust, vajavad seda kriisi ajal jätkuvalt edasi ning suure tõenäosusega võib abivajajate arv kasvada. Seega on lastekaitsetöötajatel kui eesliinitöötajatel siinkohal võtmeroll laste ja perede abivajaduse väljaselgitamisel ning nende toetamisel. Käesolev artikkel annab ülevaate Eesti lastekaitsetöötajate seas eriolukorra ajal (märts-aprill 2020) läbiviidud uuringust selgitamaks välja nende kogemusi lastekaistetööst pandeemia/eriolukorra ajal, täpsemalt seda, milline on lastekaitsetöö ja millised on väljakutsed lastekaitsetöös pandeemia ajal.

Lauri, K., Toros, K., & Lehtme, R. (2020). Lapse hääl lastekaitsetöös –laste osalemiskogemused. Sotsiaaltöö, 2, 79−85. Seotud projektiga: TRU18168 “Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus” (2019), rahastus: Sotsiaalministeerium.

Sisukokkuvõte: Eestis ja rahvusvaheliselt rõhutatakse üha enam lapse kaasamise olulisust, seda nii lapse huvide väljaselgitamisel ja heaolu hindamisel kui last puudutavate otsuste tegemisel. Bessell and Gal (2009) rõhutavad siinkohal nägemust lapsest kui autonoomset inimõiguste kandjat, mitte ainuüksi kui haavatavat sihtgruppi, kes vajab kaitset ja tuge. Ühtlasi toovad nad siinkohal välja partnerluspõhimõtte ehk tegevuste planeerimine koos lapsega, mitte lapse eest. Seda põhimõtet toetavad ka laste ja perede heaolu edendamise strateegiad Eestis; nt viidatakse Laste ja perede arengukavas 2012-2020 (Sotsiaalministeerium, 2011), et oluliseks lapse õiguseks on osaleda ühiskonnaelus ning rääkida kaasa tema elu puudutavates küsimustes. Teisalt sätestab lastekaitseseadus (2014) lapse ja pere kaasamise ja lapse arvamuse küsimise ning sellega arvestamise kohustuse ehk osaluse hindamisprotsessis. Kuivõrd laste vaatenurka osalusest abivajaduse hindamisprotsessis on Eestis vähe uuritud, oli oluline uurida ja paremini mõista laste kogemusi selles protsessis, et tagada tema parim huvi. Artikkel toob kuuldavale laste hääled antud teemal Harjumaal, kus Statistikaameti andmetel elab 47,5% kogu Eesti lastest.

Toros, K. (2019). Lapse õigus osaleda abivajaduse hindamises: kuidas lastekaitsetöötajad seda tõlgendavad? Sotsiaaltöö, 3, 27−31. Seotud projektiga: TRU16054 “Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate refleksioone kliendi kaasamisest” (2016), rahastus: Sotsiaalministeerium.

Sisukokkuvõte: Laste kaasamine ja nende õigus osaleda lastekaitseasutuste töös on kogu maailmas üha enam kõneainet pakkuv teema. Heimer, Näsman ja Palme (2018) rõhutavad, et ÜRO lapse õiguste konventsioon näeb last asjatundliku toimijana, kel on omad õigused. Uurimistulemuste põhjal on leitud, et lapse osalemine lastekaitse toimingutes, kui see on otstarbekalt korraldatud, võib avaldada soodsat mõju tema heaks tehtava töö tulemustele (Bouma et al., 2018; Sæbjørnsen & Willumsen, 2017). Siiski on lapse hääl tema olukorra hindamisel ja otsuste tegemisel vaevu kuuldav (Cameron & Freymond, 2015; Munford & Sanders. 2016). Lapse osalemise üle otsustavad täiskasvanud (Young et al., 2014), seetõttu on lastekaitsetöötajatel lapsele hääle andmisel oluline roll. Veelgi enam, Coyne ja Harder (2011) rõhutavad, et lapsed vajavad võimalust õppida, mida tähendab osalemine otsuste tegemises. Artikkel vahendab Harjumaa lastekaitsetöötajate kogemusi ja arvamusi seoses laste osalemisega abivajaduse hindamisel.

Lisaks publikatsioonidele viiakse läbi uuringuid, mille tulemusi kajastatakse uurimisraportites:

Projekti “Riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid” (SUPYOU, 2021−2022) raames avaldatakse tulemused eesti keeles, rahastus: Sotsiaalkindlustusamet.

Sisukokkuvõte: riskis laste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamise uuringul on viis eesmärki: (i) saada terviklik ülevaade riskiteguritest, mis viisid lapse riskikäitumiseni ja lõpuks kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT), (ii) omandada ülevaade, kas ja millist abi pakkus kohalik omavalitsus ja sealne võrgustik lapsele ja lapse perele enne KLAT teenust, selle jooksul ja peale seda, (iii) mõista, kas ja kuidas toetas Sotsiaalkindlustusamet kohalikku omavalitsust lapse ja perega töötamise protsessis ning kuidas toimus võrgustikus KLAT meetme sobivuse hindamine, (iv) hinnata (sh põhistatud kriitika), kuidas lastekaitse, hariduse, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteem teevad koostööd laste hüvanguks ning selle alusel anda analüüsist lähtudes lahendusi süsteemi kitsaskohtadele, (v) teostada teiste riikide teadmiste ja praktikate analüüs valdkonnas. Projekti raames valminud raportite esmaste tulemustega saab tutvuda siin: eesmärk ii, eesmärk iv ja eesmärk v.

Projekti “Sotsiaalvaldkonna tööjõu toetamine eriala arendamise ja töötajate kvalifikatsiooni tõstmise ning motivatsiooni hoidmise abil” (2022-2024) raames on avaldatud tööheaolu uuring, tellija: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, rahastus: Sotsiaalministeerium.

Sisukokkuvõte: uuringu eesmärgiks on anda ülevaade kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate tööheaolust, seda mõjutavatest teguritest ning ametialase arengu võimalustest. Andmeid koguti küsitlusuuringuga Eesti kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate (N=229) seas vahemikus 2023. aasta detsembrist 2024. aasta jaanuarini. Uuringus osalenud töötajad tõid välja mitmeid tööheaoluga seotud probleeme. Üheks suurimaks väljakutseks on tööga seotud stressi ja läbipõlemisriskidega toimetulek. Rahulolu vähendavad suur ülekoormus, puudulikud võimalused enesehoiuks, vähene paindlikkus ning ebaefektiivne töökorraldus. Lisaks tajutakse autonoomia ja usalduse puudumist riiklikul tasandil, mis väljendub liigsetes nõuetes ja piirangutes. Ka asutuste-vahelise võrgustikutöö ebaefektiivsus raskendab oluliselt info kättesaadavust ja klientide abistamist. Loe edasi SIIT. Uuringu kokkuvõte on avaldatud Sotsiaaltöö ajakirjas: Töötingimused on sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate heaolu põhiküsimus.

Intervjuu prof. Karmen Torosega Ukraina pagulasperede kohanemisest Eestis: Ukraina lastel aitas Eestisse jõudes kohaneda rahustav loodus SIIN.

Lapse õigustest kirjutab Helika Saar kokkuvõtlikult Inimõigused Eestis 2022 aruandes SIIN ja pikemalt SIIN.

Valminud on mitmed videod, näiteks:

Turvalisuse märgid juhtumikorralduses (prof. Karmen Toros): mudeli olulisus ülikoolide kontekstis SIIN

Ühe minuti loeng (prof. Karmen Toros): lapse arvamusega arvestamine SIIN.

Ühe minuti loeng (dr. Koidu Saia): mida teha riskinoortega? SIIN.

TEDx kõne (dr. Ingrid Sindi): kas oleme valmis lapsekeskseks lähenemiseks? SIIN.

Ekspert eetris (Helika Saar): lapsepõlv ilma Pöial-Liisi, vapra tinasõduri või lumekuningannata? SIIN.

Lastekaitse Liidu 2022 aastakonverentsi kokkuvõte (prof. Karmen Toros): soovitused osaluse ja kaasamise edendamiseks SIIN.

Projektidega seonduv, sh ilmunud publikatsioonid, lühikokkuvõtted uurimistulemustest eesti keeles riputatakse siia üles jooksvalt.

Kui on soov lugeda artiklite täistekste, palun kontakteeruda ja anda sellest teada e-postil:

ciric@tlu.ee